Vana ja uue kohtumisest

Kas teate, mis imelik seadeldis on Tartu Raudteejaama (ja ilmselt kõigi teiste Eesti NSV raudteejaamade) perrooni otstes? Kumerate, mittekaasaegsete vormidega vana musta-ja valgekirju veidi viltu vajunud post. Posti otsas on ammu punaseks värvitud toru, mille küljes kõlgub roostes kett. Posti otsas väike, kunagi neljas suunas tulukesi näidanud signaalfoor, portselanisolaatorite küljes ripuvad sõlme keerdunud katkikaksatud juhtmed. Kuigi foorike pole enam kümneid aastaid süttinud, on tema kõik 4 klaassilma terved. Posti all paistab maa seest kerkiva kopsaka ventiili käepide ja betooni valatud vee äravooluava. Kogu riist meenutab hiiglasuurt kraani. See ta, muide, ongi. Selle toru kaudu täideti vanasti auruvedurite veepaake. Millal viimati? Igatahes 20 aastat tagasi seisis Tartu raudteejaamas veel auruvedur. Tõsi, ma ei tea, kas seda kasutati lihtsalt depoo kütmiseks katlamajana, või sõitis ta ka aegajalt ringi. Oma massiivsuses, tugevuses ja ilus sümboliseerib see kraan raudtee igikestvust.

Tegelikult on ka ülejäänud raudteeümbrus täiesti endine ja olemas, ehkki puhvet on kinni naelutatud, kipjatok kinni müüritud, peldikus elavad kodutud, ootesaali uksed on kinni, kassasid pole enam ammu... Mäletan veel tükk aega pärast Eesti taasiseseisvumist inertsist tegutsenud nn rahvusvahelist kassat, mille broneeringusüsteem oli otse Venemaaga seotud, rääkimata siis tavakassadest, mis väljastasid rongipiletitena pisikesi papitükke, auk keskel. Mis aga alles on – rongiliiklus! Vaatamata vahepealsele mõõnale, kui Tartu-Tallinna vahel ühtegi rongi ei liikunud on nüüd vastavalt sõiduplaanile käigus kuni 4 rongi päevas. Tegemist pole, kusjuures, mingite perselõhkujatega (nende viimased kosud on ka Tartu jaamast kadunud, või arvukate naftarongide taha peitunud), vaid täiesti normaalsete, pehmete istmetega transpordivahenditega. Kiirrong läbib vahemaa 2,5 tunniga, aeglasem küll tunni kauem, aga ajakulu kompenseerib oluliselt suurem mugavus võrreldes kitsa bussiistmega.

Ja nüüd põhiteema juurde – kus vana kohtab uut: I klassi vagunis võid sülearvuti mugavalt lauale toetada, võrgujuhtme cat-5 pessa ühendada (juhtme saab ka kohapealt laenata), ning oledki netis. Tõsi – kasutatav GPRS ühendus kõigub samamoodi, kui rong raudteel, aga siiski, juba see idee on väärtus! Kusjuures netihuvilis, vähemalt sülearvutikasutajaid on igal sõidul mitmeid.Nõrgema aku toiteks saab seinakontaktist ka voolu. Keda aga internetiavarused ei huvita, kuulevad mahedast raadiohäälest, kuidas Voldemari tervitavad 80 sünnipäeval Evald, Liida ja koduküla pensionärid.

Läbi aegade olen kohtunud erinevate piletite ja nende hankimise süsteemidega. Vanasti oli kombeks näiteks rongi konduktoril paberist pilet siki-saki välja lõigata, kusjuures lõikejoon tähistas pileti maksumuse summat. Sama tehnoloogia jäi aga jalgu ülikiirele inflatsioonile, mille eredaimaks näiteks on kord Kaspiat ületanud hiiglasuure praami sõidudokument – paarkümmend 'täissummas' lehte ja viimasel poolikud rublad ja kopikad välja lõigatud. Kontrastiks muistsetele kassast müüdavatele rongipiletitele – pisikestele pruunidele papitükkidele – on minu tänane rongipilet A4 leht, mille ma ise eile õhtul välja printisin. Paraku oli selle hankimine küll oluliselt raskem, kui muistne kassasabatamine.Miks? Eks ikka sellepärast, et ostsin pileti juba Interneti kaudu valmis.Peaks ju lihtne olema? Ma ei tea, kelle loogika, kas agentuuri CMA või Edelaraudtee oma, aga võrreldes samuti uudse teenuse – kinopiletite ostmisega – oli rongipileti hankimine võrratult keerulisem.

Registreerusin aadressil www.edel.ee kasutajaks, otsisin välja vajaliku kuupäeva sõiduplaanist Tartu-Tallinna rongi ning klõpsasin piletiostmiseks vastavale viitele. Meeldiva võimalusena sai valida konkreetse istekoha (ehkki teadmata, kummas suunas rong sõidab). Korraks paistis ka hanzaneti logoga viide makse tasumiseks, ent otsustasin oma loogika alusel soetada ka tagasipileti, et nende eest koos tasuda. Valisin tagasisuuna rongi ja istme ent veateade kutsus mind lõpetama. Uuesti sisse logimise järel oli ostukorv tühi, minu tellimus koos broneeritud kohanumbriga aga tellimustse all kirjas. Mõningase pusimise järel sain aru, et teade “ühe ostutehinguga saab tasuda ühe sõidu eest”, või midagi taolist tähendab seda, et ma pean kummagi pileti eest eraldi tasuma. Kahjuks ei saanud pangalingi abil tasumiseks võtta juba valmis tellimust. Seda sai küll avada, igakülgselt vaadata ja tühistada, mitte aga tasuda. Ega's midagi – uus koht bronni ja tasuma. Aga oh häda – nüüd tõrkus pangalink, tasuda ei saanud, tagasi tellimise lehele ei saanud. Ja nii broneerisingi ma umbes kuus kohta (vaguni plaanil näidati minu poolt hõivatud kohti ilusti teist värvi), enne kui mul õnnestus ühe pileti eest ka raha ära anda. Tegelikult hea mõte – kui bronnimine laiemalt levima hakkab, ja neist märgitud istekohtadest tegelikult ka kinni peetaks – broneeri üks istmenelik ära, ja osta vaid üks pilet endale välja, siis saad laiutada... Pärast tasumist kuvati tellimiskeskkonda ilusti 'makstud' ja ma sain eelpoolmainitud hiidpileti välja printida. Pileti number, et kellelgi kahtlust poleks, on 003769-20040817-6398MJV92. Nonii, asusin tagasisõidupiletit ostma. Aga oh häda – nüüd oli see juba kätte saadud pilet ostukorvis, ja enam sealt ära ei kadunud. Uut piletit aga osta ei saanud, sest kogu aeg kuvati teade “ühe ostutehinguga saab tasuda vaid ühe sõidu eest”. Logisin sisse ja välja, miski ei aidanud, korv oli täis. Tühjendasin lõpuks selle siis vägisi, ootamatult kadus ära ka minu ainuke korda läinud tellimus – piletite arv asendus nulliga, aga vähemalt kuvati, et selle mitte-pileti eest on tasutud (vt joonist). Hea on, et ma enne jõudsin selle välja printida. Tagasipileti hankimine läks juba libedamalt paari-kolme broneeringuga suutsin pileti nr 003770-20040817-4KMMTGV4G välja printida.

Suure tõenäosusega olin esimene, kes niimoodi rongipileti hankis, sest ka konduktor imestas “oh sa issand jumal”, kui talle A4 lehte näitasin. Ja ilmselt on tegemist veel ka testversiooniga – sellele viitab järgmisel päeval, nüüd juba rongis, Edelaraudtee leheküljel tehtud refresh: Warning: Supplied argument is not a valid MySQL result resource in /var/home/edelardt/test/php_include/modules/order/classes.inc

Jääb loota, et süsteemi arendus pole raugenud, ja see ka pärisversioonini jõuab. Seda on ilmselt raske loota, et see end rahaliselt ära tasub, pigem on netifriikide lõbu. Hea oleks, kui süsteem võimaldaks pileteid osta ka teistele rongidele, mitte ainult kiirrongile ja toimiks vähegi loogilisemalt. Kaldun arvama, et CMA poolt kasseeritud programmeerimisteenuste summa tasateenimiseks peaks selle broneerimissüsteemi kaudu ostetama sadu ja sadu, kui mitte tuhandeid pileteid...
Kogu selle lõbu ja erutuse piletiostmisest, raudteejaamas nostalgitsemisest ja sõidu pealt msn'imisest kompenseerib rongisõit kuhjaga!!! Seega soovitus kõigile kui te just peate Tallinna sõitma – sõitke rongiga!!!