Tehniline ringkäendus pahandamise vastu

Tunnen end uhkelt. Olen esimene, kes üritab Tele2 lauatelefonilt (teate, see sabata värk) helistada Data Telecomi klienditukke. Vähemalt nii selgitati mulle Tele2 abiliinilt. "Ega kõigile numbritele ei saa helistada jah". Kui ei saa helistada, siis tuleks teha avaldus, et soovite sellele numbrile helistada, tundus olevat edastatud mõte. Sest võib ju olla erinevaid põhjuseid - "mõned suunad pole lahti või nii". Mu vaimusilmas kangastus see, kuidas Tele2 lauatelefoni algupäevil pidid kõik kõigepealt klienditeenindusse kõne võtma ja laskma "suunad lahti teha", enne kui helistada said. No ei saa helistada Data'sse.

Data Telecom ise läbis hiljuti järjekordse moonde ja on nüüd Linx Telecom. Tea kas nad on ka kokku kuivanud selle tulemusena, või mis, aga ükskõik kas helistad tukke, või üldnumbrile, ikka üks ja seesama seltsimees võtab vastu. Pealegi on nad sattunud sorbsi ohvriks (ja meie, kelle me server on nende ruumes) samuti. Tänu sellele, et samas IP-vahemikus on keegi rämps-ISP balthost.ee/balthost.ru, keda Sorbs nimetab "Persistent spammers", on terve netblock mustas nimekirjas, ja need mailiserverid, mis kirju sorbsi kaudu kontrollivad (näit online.ee, elion.ee ja veel mõned) ei lase meilt lähtuvaid kirju läbi... Eriti hea on veel see, et alguses kontrollis Data ise ka sissetulevat e-posti sorbsi kaudu. Nii et nad vist ei saanud iseendale ka kirjutada...

Sellest tehnilisest lollusest tuleb masendus peale. Õnneks vähemalt väljas paistab päike, mis on muidugi märksa olulisem.

Mitu teelusikatäit kütust mahub auto kütusepaaki?

Ei tea? Katsetage järgi! Või veel lihtsam - tippige Google otsingusse

80 litres in tea spoons

Või kui palju on 185 kilomeetrit valgusaastates? Või tollides?

185 km in light years
185 km in inches

Ühesõnaga - külastage sagedamini lehte www.google.com/options/
Seal on muudki huvitavat!

Vaikus

Tänase, esmaspäeva, hommikuks saabus ka õue vaikus. Arusaamine tubasest vaikusest jõudis kohale juba eile õhtul. Vaikus, täielik vaikus, rahulik ja mõnus. Külmkapp ei mürisenud, boiler ei surisenud, veeautomaat ei pumbanud, telekas ei mänginud...

Vaikus ise saabus juba pühapäeva hommikul. Varahommikul, ilmselt poole üheksa paiku oli kell kustunud. Selge, üks faas juba maas. Aknaava hommikuhämaruses oli näha, kuidas puud kummardasid üksteise võidu tormi ees. Eks nad ilmselt palusid, et neid säästetaks. Meie mail säästetigi, vaid üksikute okste ohverdamise eest.

Just sel hetkel valgustasid hämarust üksikud välgatused. Tohoh, äike ka või? Ei. Sattusime hoopis tunnistajaks puude ja elektritraatide võitluse lõppfaasile. Puud ründasid, aga traadid, vaesekesed, olid ju postide küljes kinni, ega saanud taanduda. Arvata on, kes peale jäi - puud muidugi! Traadid andsid vääneldes ja sädemeid pildudes alla. Sõna otseses mõttes alla. Maha. Nii jäänudki.

Pärastlõunal tõin välja vana gaasipliidi, ja poest tõime sületäie küünlaid ja taskulambipatareisid.