Kaamuse ohvrid

Äsjamöödunud nädalavahetus oli hirmus.

Kõigepealt ilm. Selge, kui peab ebasoodne olema, siis olgu. Aga - oleks siis olnud külm, noh, nii külm, et kohe on. Aga ei. Lihtsalt vastikult jahe. Või oleks siis sadanud kohe ladinal. Ei - ainult udutas ja see vastik rõske puges igale poole. Teiseks valgus. Tundus, et absoluutselt kogu aeg oli pime. Ei paistnud kuud ega päikest. Ühesõnaga, polaaröö on lähedal ja kaamuse aeg, mida iganes see peaks tähendama on käes. Существует даже такое финское слово - kaamus, обозначающее зимнюю депрессию, вызванную темнотой, полярной ночью ("МОЛОДЕЖЬ ЭСТОНИИ", 21. august 2004).

Nagu aju veel vähe krussis oleks sellest, siis tagatipuks pidi just veel kella keerama.

Siin on kohane kõigepealt väike kellakeeramise valdkonna IQ test.

Kas kella keeratakse oktoobri viimasel nädalavahetusel ette või taha?

Kui kella keeratakse ette, kas see tähendab, et saab tund aega kauem või tund aega vähem magada?

Kui kella keeratakse taha, kas siis inimesed kes on harjunud magama kella 8'ni, kas nad hakkavad ärkama kell 7 või kell 9 ?
Kui oskasid kõigile neile küsimustele vastata kõhklemata, kiirelt ja soravalt oled ilmselt geenius. Või ei ole Sa kaamuse ohver.

Jätke ometi see kell rahule!!! Olgu kogu aeg suveaeg!!! Siis on kogu aeg valgem!

Igatahes sellest tahakeeramisest ja kaamusest kokku arenes pühapäeva õhtuks välja täielik hullumise-eelne seisund. Kuue-seitsme paiku oli tunne et sügav õhtu on käes, et oleks nagu väsinud, aga und pole(ks kui magama läheks), või vastupidi, oleks nagu unine aga väsinud pole. Nagu oleks mingi tundmatu öine päevaaeg keset päeva. Ei hommik, ei lõuna, ei õhtu, ei öö. Kõik täitsa segamini. Korraga jõudsime äratundmisele, et kodus istudes ei elaks seda üle. Nii sõitsimegi Eedenisse ja kolasime niisama kaubandusasutustes. JYSK, see sodipood, see oli kõige valgem. Ma ei tea, kas see nüüd aitas või mitte, aga see tundmatu aeg päevast sai mööda saadetud. Rahu küll hinge ei tulnud.

Nüüd järgneb siis umbes 4 kuud sellist aega, kui valget aega õhtul ei näe... Ja peatselt ka hommikul mitte. Masendav. Totaalselt tahaks ära. Umbes nagu rändlinnud.

Vana ja uue kohtumisest

Kas teate, mis imelik seadeldis on Tartu Raudteejaama (ja ilmselt kõigi teiste Eesti NSV raudteejaamade) perrooni otstes? Kumerate, mittekaasaegsete vormidega vana musta-ja valgekirju veidi viltu vajunud post. Posti otsas on ammu punaseks värvitud toru, mille küljes kõlgub roostes kett. Posti otsas väike, kunagi neljas suunas tulukesi näidanud signaalfoor, portselanisolaatorite küljes ripuvad sõlme keerdunud katkikaksatud juhtmed. Kuigi foorike pole enam kümneid aastaid süttinud, on tema kõik 4 klaassilma terved. Posti all paistab maa seest kerkiva kopsaka ventiili käepide ja betooni valatud vee äravooluava. Kogu riist meenutab hiiglasuurt kraani. See ta, muide, ongi. Selle toru kaudu täideti vanasti auruvedurite veepaake. Millal viimati? Igatahes 20 aastat tagasi seisis Tartu raudteejaamas veel auruvedur. Tõsi, ma ei tea, kas seda kasutati lihtsalt depoo kütmiseks katlamajana, või sõitis ta ka aegajalt ringi. Oma massiivsuses, tugevuses ja ilus sümboliseerib see kraan raudtee igikestvust.

Tegelikult on ka ülejäänud raudteeümbrus täiesti endine ja olemas, ehkki puhvet on kinni naelutatud, kipjatok kinni müüritud, peldikus elavad kodutud, ootesaali uksed on kinni, kassasid pole enam ammu... Mäletan veel tükk aega pärast Eesti taasiseseisvumist inertsist tegutsenud nn rahvusvahelist kassat, mille broneeringusüsteem oli otse Venemaaga seotud, rääkimata siis tavakassadest, mis väljastasid rongipiletitena pisikesi papitükke, auk keskel. Mis aga alles on – rongiliiklus! Vaatamata vahepealsele mõõnale, kui Tartu-Tallinna vahel ühtegi rongi ei liikunud on nüüd vastavalt sõiduplaanile käigus kuni 4 rongi päevas. Tegemist pole, kusjuures, mingite perselõhkujatega (nende viimased kosud on ka Tartu jaamast kadunud, või arvukate naftarongide taha peitunud), vaid täiesti normaalsete, pehmete istmetega transpordivahenditega. Kiirrong läbib vahemaa 2,5 tunniga, aeglasem küll tunni kauem, aga ajakulu kompenseerib oluliselt suurem mugavus võrreldes kitsa bussiistmega.

Ja nüüd põhiteema juurde – kus vana kohtab uut: I klassi vagunis võid sülearvuti mugavalt lauale toetada, võrgujuhtme cat-5 pessa ühendada (juhtme saab ka kohapealt laenata), ning oledki netis. Tõsi – kasutatav GPRS ühendus kõigub samamoodi, kui rong raudteel, aga siiski, juba see idee on väärtus! Kusjuures netihuvilis, vähemalt sülearvutikasutajaid on igal sõidul mitmeid.Nõrgema aku toiteks saab seinakontaktist ka voolu. Keda aga internetiavarused ei huvita, kuulevad mahedast raadiohäälest, kuidas Voldemari tervitavad 80 sünnipäeval Evald, Liida ja koduküla pensionärid.

Läbi aegade olen kohtunud erinevate piletite ja nende hankimise süsteemidega. Vanasti oli kombeks näiteks rongi konduktoril paberist pilet siki-saki välja lõigata, kusjuures lõikejoon tähistas pileti maksumuse summat. Sama tehnoloogia jäi aga jalgu ülikiirele inflatsioonile, mille eredaimaks näiteks on kord Kaspiat ületanud hiiglasuure praami sõidudokument – paarkümmend 'täissummas' lehte ja viimasel poolikud rublad ja kopikad välja lõigatud. Kontrastiks muistsetele kassast müüdavatele rongipiletitele – pisikestele pruunidele papitükkidele – on minu tänane rongipilet A4 leht, mille ma ise eile õhtul välja printisin. Paraku oli selle hankimine küll oluliselt raskem, kui muistne kassasabatamine.Miks? Eks ikka sellepärast, et ostsin pileti juba Interneti kaudu valmis.Peaks ju lihtne olema? Ma ei tea, kelle loogika, kas agentuuri CMA või Edelaraudtee oma, aga võrreldes samuti uudse teenuse – kinopiletite ostmisega – oli rongipileti hankimine võrratult keerulisem.

Registreerusin aadressil www.edel.ee kasutajaks, otsisin välja vajaliku kuupäeva sõiduplaanist Tartu-Tallinna rongi ning klõpsasin piletiostmiseks vastavale viitele. Meeldiva võimalusena sai valida konkreetse istekoha (ehkki teadmata, kummas suunas rong sõidab). Korraks paistis ka hanzaneti logoga viide makse tasumiseks, ent otsustasin oma loogika alusel soetada ka tagasipileti, et nende eest koos tasuda. Valisin tagasisuuna rongi ja istme ent veateade kutsus mind lõpetama. Uuesti sisse logimise järel oli ostukorv tühi, minu tellimus koos broneeritud kohanumbriga aga tellimustse all kirjas. Mõningase pusimise järel sain aru, et teade “ühe ostutehinguga saab tasuda ühe sõidu eest”, või midagi taolist tähendab seda, et ma pean kummagi pileti eest eraldi tasuma. Kahjuks ei saanud pangalingi abil tasumiseks võtta juba valmis tellimust. Seda sai küll avada, igakülgselt vaadata ja tühistada, mitte aga tasuda. Ega's midagi – uus koht bronni ja tasuma. Aga oh häda – nüüd tõrkus pangalink, tasuda ei saanud, tagasi tellimise lehele ei saanud. Ja nii broneerisingi ma umbes kuus kohta (vaguni plaanil näidati minu poolt hõivatud kohti ilusti teist värvi), enne kui mul õnnestus ühe pileti eest ka raha ära anda. Tegelikult hea mõte – kui bronnimine laiemalt levima hakkab, ja neist märgitud istekohtadest tegelikult ka kinni peetaks – broneeri üks istmenelik ära, ja osta vaid üks pilet endale välja, siis saad laiutada... Pärast tasumist kuvati tellimiskeskkonda ilusti 'makstud' ja ma sain eelpoolmainitud hiidpileti välja printida. Pileti number, et kellelgi kahtlust poleks, on 003769-20040817-6398MJV92. Nonii, asusin tagasisõidupiletit ostma. Aga oh häda – nüüd oli see juba kätte saadud pilet ostukorvis, ja enam sealt ära ei kadunud. Uut piletit aga osta ei saanud, sest kogu aeg kuvati teade “ühe ostutehinguga saab tasuda vaid ühe sõidu eest”. Logisin sisse ja välja, miski ei aidanud, korv oli täis. Tühjendasin lõpuks selle siis vägisi, ootamatult kadus ära ka minu ainuke korda läinud tellimus – piletite arv asendus nulliga, aga vähemalt kuvati, et selle mitte-pileti eest on tasutud (vt joonist). Hea on, et ma enne jõudsin selle välja printida. Tagasipileti hankimine läks juba libedamalt paari-kolme broneeringuga suutsin pileti nr 003770-20040817-4KMMTGV4G välja printida.

Suure tõenäosusega olin esimene, kes niimoodi rongipileti hankis, sest ka konduktor imestas “oh sa issand jumal”, kui talle A4 lehte näitasin. Ja ilmselt on tegemist veel ka testversiooniga – sellele viitab järgmisel päeval, nüüd juba rongis, Edelaraudtee leheküljel tehtud refresh: Warning: Supplied argument is not a valid MySQL result resource in /var/home/edelardt/test/php_include/modules/order/classes.inc

Jääb loota, et süsteemi arendus pole raugenud, ja see ka pärisversioonini jõuab. Seda on ilmselt raske loota, et see end rahaliselt ära tasub, pigem on netifriikide lõbu. Hea oleks, kui süsteem võimaldaks pileteid osta ka teistele rongidele, mitte ainult kiirrongile ja toimiks vähegi loogilisemalt. Kaldun arvama, et CMA poolt kasseeritud programmeerimisteenuste summa tasateenimiseks peaks selle broneerimissüsteemi kaudu ostetama sadu ja sadu, kui mitte tuhandeid pileteid...
Kogu selle lõbu ja erutuse piletiostmisest, raudteejaamas nostalgitsemisest ja sõidu pealt msn'imisest kompenseerib rongisõit kuhjaga!!! Seega soovitus kõigile kui te just peate Tallinna sõitma – sõitke rongiga!!!

Mimikri

Mimikri on lihtsalt öeldes see, kui mõni elukas näeb välja nagu mõni teine elukas. Nii saab näiteks nõrgem elukas paista tugevamana, lollem targemana, või kaitsetum kaitstumana.

Siin tuleb aga juttu sellistest "võõrastest sulgedest", millega ehib end ettevõtte nimega Desert Diamond Networks, kelle põhitegevusena märgitakse veebilehestike hoidmist ja koostamist. Ühesõnaga arvutipoisid. "Only brilliant ideas lead to excellent solutions..." - on nende moto. Ja üks eriti briljantne idee on oma kodulehele kirjutada absoluutselt asjasse mittepuutuvaid, aga siiski tuntud sõnu, mille järgi kodulehekülg ükskõik mille otsimisel otsingumootorist esimeses järjekorras välja tuleks...

Tublid poisid, on ilmselt teaduslikult välja selgitanud kõige populaarsemad sõnad, mille hulgas on nii Riia Lihakombinaat, Ordi, Reformierakond, kui ka Makroflex. Eriti silmapaistvad toon välja rasvase kirjaga:

net, networks, internet, advertising, agency, agentuur, all, business, cd, company, consulting, dancing, dance, creation, database, design, digitaalne, html, diamond, e-mail, domain, domeen, tants, flamenco, digital, disain, e-commerce, e-kommerts, e-solutions, e-turundus, flash, flamenko, graphics, html, i-marketing, interactive, internet marketing,internetiturundus, kujundus, lahendused, maintenance, marketing, media, meedia, meedium, mindworks, professional, programming, promotion, solutions, strategy, turundus, web, development, web marketing, webdesign, Andres Piir, bellydance, kõhutants, shahrazad, desert, arabia, Liisi Taniroo, Maria Taniroo, Rait Raal, Urmas Asi, Faruk Abu-Chacra, Arabic Around the World, trade, kaubandus, international, solutions, IT, Hashem Dajani, Chi, Achy, Zuheir Elwazer, Palestine, Alzeeria, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Dzibuuti, Egiptus, Iraak, Jeemen, Jordaania, Katar, Komoori saared, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Maroko, Mauritaania, Omaan, Palestiina, Saudi-Araabia, Somaalia, Sudaan, Süüria, Tuneesia, Algeria, Bahrain, Comoro Islands, Djibouti, Egypt, Iraq, Jordan, Kuwait, Lebanon, Libya, Mauritania, Morocco, Oman, Palestine, Qatar, Saudi Arabia, Somalia, Sudan, Syria, Tunisia, United Arab Emirates, Yemen, Estonia, Finland, Sweden, Germany, USA, Europe, Baltic, Estonia, Eesti, Balti, Euroopa, USA, Saksamaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Latvia, Russia, Venemaa, visiitkaart, visiitkaardid, infovoldikud, trükised, visit cards, tint, Nokia, Fujitsu, Siemens, IBM, Compaq, Minolta, Canon, HP, Hewlett Packard, LG, Microsoft, Linux, Unix, Mac, Apple, Epson, Sony, Bell, Security, turvasüsteemid, 3M, Java, PHP, Sql, MySQL, Perl, cgi, asp, xml, flash, corel, adobe, programmer, programmeerija, püramiid, pyramid, monika paukstite, marge käärt, arab league, amr diab, feelika luik, arab music, mp3, video editing, sat tv, sfinks, Babylon Kebab Houose, Bazar, viin, lobbing, Estonian-Arabic Society, Eesti-Araabia Selts, Arab Chamber of Commerce, Afganistan, afganistaan, türgi, turkey, africa, aafrika, persia, pärsia, Lähis-Ida, araabia keel, Stahlhut, Punane Raamat, Red Book, Gloria vesi, Gloria Water, e-solutions, newways, netstyle, webmedia, it-meedia, vision, medisoft, cv-online, piksel, pixel, scanner, monitor, desktop, art, kunst, kuvar, ordi, keyboard, digital camera, photosmart, e-trade, e-kaubandus, hiir, mouse, saku rock, saku hele, saku originaal, A Le Coq, õlu, beer, Aprisol, MDT Computers, Tran Minh Chi, PGD, Toomas Väli, NBN, MBC, Rigas Miesnieks, Bruninieks, Tallinn, Tartu, Riga, Helsinki, Vigri.net, vigri, kolumbus.fi, surfeu.fi, surfeu, kolumbus, Helsinki University, Embassy, Ministry, Lincoln, Linnart Mäll, Kalle Kasemaa, Elina Seppet, Kattri Türk, Üllar Peterson, Janar Sööt, Ouzu, server, hinnarobot, I-BOS, ID kaart, chip card, virtuaalkaubamaja, kaardimaksesüsteem, Airan, Arak, tööpakkumine, karjäär, public relations, PR, Oscar, IBS, booking system, car rental system, sonera, maston, Sven Illing, Isamaaliit, Reformierakond, Indiana, Viktor Oshtshepkov, General Electric, Tex, seminar, poltioloogia, msi grupp, uno, tartu rock, delfi, linnavalitsus, Skriining, Ordi, auk, avalike uuringute keskus, kopikas, agfa, paljundus, tükised, restoran, kiirtoit, info, information, informatsioon, latnet, lv, Pühajärve Puhkekodu, koraan, quran, sahha, saatkond, lacto, Yaqub Haidary, Makroflex, ljudmilla safoshina, siret tamm, armas, chat, counter, dance, flamenko, flamenco, e-diplomacy, kliinik.ee, haigla, tervis, terviseportaal.ee, terviseportaal, kliinik, arstid, tervise foorum

Nii hea - otsid näiteks Pühajärve Puhkekodu, ja leiad DDE. Tahad teada Lacto ja Yaqub Haidary kohta - jälle DDE. Nimetatud terminid sisalduvad nii lehe pealkirjas <title>, märksõnade osas <meta http-equiv="Keywords"> kui ka lehe tekstiosas <font face="Helvetica" size="1">väikses kirjas.

Kes tunneb bioloogilise tausta vastu rohkem huvi siis lugegu kahte teksti Timo Maranilt:

• Mõistmisest ja vääritimõistmisest looduses
• Mimikri ja teised informatsioonilised kaitsekohastumused lülijalgsetel

Lokaalsademed

Selle troopilise suve iseloomulikuks nähtuseks on lokaalsademed (jättes arvesse võtmata üksikud Tallinna uputanud lausvihmad).
1. episood. Eelmisel reedel toimunud Külitsel mingi külapralle. Just sel hetkel kui tanstsumemmed valmistunud rahvatantsuetteasteks, läinud taevaluugid valla ja tulnud pool tundi jämedat vihma. Tartus, 5 km kaugusel, ei tilkagi. Mõelda vaid, kord aastas toimub pralle, millel pool tundi on ette nähtud oikemba ja vasemba jaoks, päev otsa on ilus ilm, mujal ei saja tilkagi, ja memmed saanud taevaisa poolt karistada. Samm vettinud 14 kilose seeliku all eriti reibas pole, pealegi rahvapillid läinud vihmaga rikki ning juhtmed särtsunud. Nii rullinud memmed oma seelikud ja juhtmed kokku ning lahkunud. Ilm läinudki ilusaks ja pidu saanud jätkuda. Nii jäänudki. Külitse.
2. episood. Ööl vastu esmaspäeva olla Tartus olnud tohutu padusadu ja võimas äike. Inimesed polla lausa magada saanud. Külitsel ei midagi.
3. episood. Esmaspäeva päeval kella kahe paiku - Tartus ilus ilm, 3 tilka vihma. Lemmatsist alates tee märg, ja Külitsel juba tohutud lombid. Selgub, et aset leidnud jälle üks lokaalvihma juhtum.

Keegi kolistab

Ümberringi juhtub miskit kahtlast. Keegi loobib katuselt telliseid alla (ehmataks neid äkki aknast röögatusega :) ). Meie peal korrusel keegi kolistab mingi tundmatu objektiga, mille suhtes tekkis meil Otiga mõlemal korraga arvamus, et küllap keegi veeretab hiiglasuurt täringut.